14. nädal. E-õppe kvaliteet

Õppematerjalide kvaliteet on oluline teema. Eriti veel olukorras, kus Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel toetatakse e-õppe materjalide loomist väga suurtes mahtudes. Kogu projekti BeSt eelarve mahuks on üle 7. miljoni euro.

Toetussummad e-kursuste ja õpiobjektide loomisel on väga motiveerivad. Samas on väga keeruline koostada juhendit, mis ei seaks õppevahendi loomisel liigseid piiranguid.Kõige keerulisem on kvaliteeti mõõta. Üldiselt olen seisukohal, et mida tehniliselt keerukam on õppematerjal, seda väiksemat võib olla selle sisuline maht. Kindlasti tuleks taga optimaalne terviklikkus. Lisan enda hinnangul olulisemad kvaliteedikriteeriumid:

1. Sisu optimaalne kirjaldamine - Õppematerjali loomisel tuleks mahu ja keerukuse osas leida optimaalne lahendus. Lihtsat protsessi ei ole otstarbekas liiga keeruliste lahendustega selgitada. Põlemisprotsessi näitlikustamiseks pole vaja maja maja põletada.
2. Terviklikkus Vs universaalsus - Mahu kavandamisel lähtuda sellest, et õppematerjali saaks kasutada võimalikult suur sihtgrupp, samas tuleks tagada teema terviklikkus. Nt. enesekaitsetreering võiks koosneda universaalsest õppematerjalist, mida saaks kasutada laiem sihtgrupp ning politseieriala ohjeldusmeetmed võiks olla jätk õppematerjal politsei erialale.
3. Autoriandmed - vajadusel saaks asjahuvilised kontakteeruda, mõnda teemat täpsustada või vajadusel täiendada
4. Õppematerjali muudetavus - tagada, et õppematerjal sisaldaks uudeimat infot.
5. Õppematerjali loomise kuupäev - oluline on fikseerida, mis ajast andmed pärinevad
6. Kasutada mitmekülgseid tehnilisi vahendeid, et pakkuda õppeprotsessi vahelduvaid tegevusi
7. Enesekontrollvahendid õppuri teadmiste kontrollimiseks või reflekteerimiseks
8. Korrektsed viited allikatele

Üldiselt kasutan loodud materjalide hindamisel juba eelnevalt loodud kvaliteedi hindamise materjale, mis on põhjalikult struktureeritud ja hästi kirjeldatud. Kõige keerukamaks on kvaliteedi hindamiusel maht.

13. nädal. Allikmaterjalidele viitamine

Viitamisel pole ma kunagi olnud kindel korrektses vormistamises. Usun, et olen viidanud enda tööde arusaadavalt, kuid nõuetega täpsemalt tutvudes, et ole ma päris kindel, et olen teinud korrektse vormistuse.

Enne Mendley tarkvara kasutamist olin skepiline ning ei omanud tarkvara kasutamisel kõrgeid ootusi. Interneti avartustes on tohotult suurel hulgal erinevaid vahendeid, mis kõik reklaamivad end, kui parimat lahendust teatavate protsesside läbiviimisel. Paratamatult ei jõua kõiki loodud vahendeid katsetada, seega tavaliselt esimese asjana loen läbi või vaatama tarkvara arendajate promo materjalid, milles antakse ülevaade tarkvara kasutusvõimalustest. Kui tarkvara tootja lehele sattusin juhuslikult ning promomaterjalid on vähe atraktiivsed, siis üldjuhul liigun edasi, et leida atraktiivsem lahendus. Kui tegemist on soovitatud tarkvaraga mõne kolleegi poolt, siis ei teen sammud ikkagi lõpuni. Esmamulje Mendeleyst oli tagasihoidlik, sest tarkvara üldine trurundus tundus nõrk. Huvitav fakt oli seegi, et tarkvaratootja kodulehe avalehe aadress (http://www.mendeley.com/) tollel korral ei töötanud. Õnneks sain ligi installeerimis faili laadimise lehele. Isegi konto registreerimine kodulehelt ebaõnnestus. Hilisemalt registreerisin konto läbi installeeritud tarkvara.

Tarkvara kasutama asudes muutsin samm-sammult oma arvamust ning lõpptulemusena veendusin tarkvara kasutusmugavuses (ütleks geniaalsuses). Iga asi vajab väikest harjumist.

Tarvara juures tooksin välja suuremate plussidena järgmised omadused:

• Viidatud e-kirjanduse siseste märkmete loomine
• Võimalik struktureerida kõik arvuti dokumendid
• Automaatne kirjanduse tuvastamine, kui see on veebis kättesaadav

Võimalust viitede üksteisega jagamist ma ei katsetanud.

Järgnevalt viited kirjandustele:

• Veebileht: Mäe, V. (Sisekaitseakadeemia). (2011). Sisekaitseakadeemia e-õppe uudised. Retrieved May 18, 2011, from http://skae-ope.blogspot.com/.
• Raamat: Tidd, J. (Sussexi ülikooli teadus-ja tehnoloogiapoliitika uurimisinstituut), Bessant, J. (Cranfrieldi ülikooli juhtimise õppetool), & Pavitt, K. (2006). Virtual seminars. (K. Pia, Ed.) (Third edit., p. 584). Tallinn: Tallinna raamatutrükikoda. Retrieved from www.eas.ee.
• Teadusartikkel: Uno, T. (Sisekaitseakadeemia). (2008). Laste kehaline karistamine ja hälbivus. Haridus Tallinn, 7(8), 8-12.
• Konverentsi väljaanne: Uno, T. (Sisekaitseakadeemia). (2009). Eneseteadustus-uuring kriminoloogilise meetodina. In L. (Sisekaitseakadeemia) Tabur & A. (Sisekaitseakadeemia) Talmar (Eds.), Sisekaitseakadeemia toimetised (p. 157). Tallinn: Sisekaitseakadeemia.

Rühmatöö individuaalne lahendamine

Kahjuks ei saa esitluse päeval osaleda, ega ettekannet koostada. Edastan interkatiivsejuhedi, mis sisaldab audiovisuaalseid näiteid ning simulatsioone, mida tuleb õppevideo vaatamisel sooritada. Jooksvad küsimused, mis esitluse käigus tekivad palun edastada foorumi postituses.

Mis on õpiobjekt?

Õpiobjekt on õppesisuline veebileht, mis võimaldab iseseisvalt läbi interaktiivsete ja põhjalike näitete õppeprotsessi iseseisvalt läbida. Õpiobjekt võib sisaldada automaatse tagasisidega enesekontrolli harjutusi, millega õppur saab tagasisidet teadmiste omandamise osas.

Mis on SÕK?

Koostöös SMITiga loodud veebipõhiste õppematerjalide loomise ja haldamise keskkond.

Keskekkond ise ei sisalda konkreetseid vahendeid, õppejõud saab koostada veebipõhine struktureeritud tekstimaterjal.

Lisavahendeid on võimalik lisada, kuid need eeldavad tehnilisi oskusi

Ava esitlus uues aknas.