Kolmas nädal

Lugesin läbi Pithamber R. Polsani artikkli "use and abuse of reusable learning objects.

Esitan blogis ülevaate artiklist.

1. Õpiobjektide ökonoomia

Esimesed sammud õpiobjektide populariseerimiseks tegi Wayne Hodgin 1994. aastal, kuid selleks, et neid ühtselt mõista ning tagada õpiobjektide sisuline otstarbekus, tuleks kehtestada õpiobjektide sisule teatavad nõuded.

• Juurdepääs: Õpiobjektid tuleks varustada metaandmetega ning säilitada ühtses andmebaasis, kus on tagatud võimalused nende otsinguks.
• Taaskasutatavus: Koostatud õpiobjekti peaks saama kasutada erinevates keskkondades (e-õppe platvormides).
• Sõltumatus: Õpiobjekt peaks olema eraldiseisev, et seda saaks kasutada erinevates kontekstides

1.1. E-õpiobjektide praktika

E-õppe repositooriumid üle maailma sisaldavad endas suure hulga erinevaid vahendeid, mis on kõik erinevalt klassifitseritud.

1.2. E-õpiobjekti mitmetähenduslikkus

Erinevad stanardid ja koolkonnad defineerivad õpiobjekti mõistet erinevalt. Minu isiklik seisukoht õpiobjekti osas oleks järgmine:

Õpiobjekt on avalikkusele lihtsalt kättesaadav mõõduka mahuga õppesisuline interaktiivne meedia, mis toetab õppuri iseseisvat õpet.

2. Korduvalt kasutatavate õpiobjektide kontseptsioon

2.1 Õppimine (vajalik sobiv õppevorm, seotus õppijaga)

2.2 Korduvkasutatavus: õpiobjekt peab olema iseseisev ja erinevates õppekontekstides kasutatav

3. Õpiobjektide loomine

Traditsiooniliselt arendatakse õppesisu välja selle kasutamise vajalikkusest, õigem lähenemine oleks õppesisu loomine toetudes õppetuslikult ja pedagoogiliselt valitud meetoditele. Õppesisu loomise põhieesmärk ei tohiks olla võimalikult interaktiivse õpiobjekti loomine, mis oleks "tulede ja viledega", vaid keskenduda tuleks pedagoogilistele vajadustele. Leida kõige efektiivsemad meetodid õppesisu edastamiseks ja õpitu reflekteerimiseks.

3.1 Granuaalsus - Mitte liiga laialivalguv, keskendudes õppesisu

ühele ideele või ühepeateemaga seotud alamteemadesse

3.2 Kompositsioon: Õpiobjekt võib sisaldada mitmekülgseid vahendeid, kuid et tagada erinevate õpioskuste, õpistiiliga õppurite arusaamine, peaks õppesisu edastamisel kasutama mitmete vahendite kombinatsiooni.

4. Õpiobjektide arendamine

4.1 Kahetasandine konseptsioon, mis väikese sisulised eraldiseisvad õpiobjektid peaks ideaalis moodustama terviktasandi.

4.2 Koostööline arendamine

5. E-õppe standartid ja arendamise sptsifikatsioonid, millele peaks tuginema arendajate poolt loodud sisu.

6. Õpiobjektid ja raamatud

Traditsioonilisel raamatul on e-raamatu ees teatavaid eeliseid, mille omadusi on e-raamatule raske omistada. teksti struktureerimine, parem haaratavus, tunnetavus (lehe pööramisel) jms. Õpiobjektidel ja e-raamatutel on samas eelised, kuid mille rakendamine eeldab tarbijate kohanemist ning oskust selle kasutamiseks. Oluline on tagaada õppija oskus suuremahulist resurssi hoomata ja

otstarbekalt kasutada.

CourseLab VS. ExeLearning

Õpiobjekti loomiseks otsustasin kasutada CourseLab keskkonda. Olen sellega varasemalt väga põgusalt tutvunud, kuid reaalselt vahendeid katsetanud ei ole. ExeLearning oli juba varasemalt tuttav, seetõttu saaks kirjeldada kasutusmugavust ja funktsionaalsust võrreldes ExeLearning keskkonnaga.

Mõlemal keskkonnal on omad tugevused ja omad tõrkused. Alustajale soovitaks siiski ExeLearningut, kuid juba edasijõudnumale julgeks soovitadada CourseLabi, siiski sõltub kõik kasutaja vajadustest.

Rühmatöö individuaalne lahendamine

Õpiobjekti sisu loomise esitluses esines rühmatöö. Kahjuks ei ole rühmatöös osalenud, seetõttu avaldan oma seisukoha blogis.

Millistele nõuetele peaks vastama preagusel ajal loodav digitaalne õppematerjal, et seda saaks ka 7 aasta pärast kasutada?

• Lihtne muudetavus: Tehniliselt peaks õpiobjekti muutmine olema võimalikult lihtne ja kiire. Sellistele omadustele vastavad kõige paremini (minu hinnangul) veebipõhiselt hallatavad õpiobjektid, näiteks CMSimple, kus õpiobjekti sisu muutmiseks pääseb autor materjali sisusse läbi interneti ning autori tuvastus paroolidega. Keerukam on uuendada nt. ExeLearningus loodud õppematerjale. Eriti olukorras, kui autoril puudub võimalus loodud sisu võrku kopeerimiseks.
• Õpiobjekti sisus peaks olema ära toodud informatsioon sisu viimase uuendamise kohta õpiobjektis. Ideaalis võiks isegi näha olla, see kus viimased muudatused tehti. Selle alusel saaks õppur jt. hinnata õppematerjali asjakohasust. Seaduste muutumisel muutub õppematerjali sisu kasutamatuks.

Ilmselt need ongi kõige olulisemad omadused. Peamine, et autor hoiaks oma õppematerjali sisu värske ning ei kustutaks projektifaile, ega unustaks sisu haldamiseks kasutatavaid paroole.

1. nädal. Enesetutvustus: Vaiko Mäe

Minu nimi on Vaiko ja ma töötan haridustehnoloogina Sisekaitseakadeemias. Antud valdkonnas olen töötanud alates 2008. aasta suvest. Oma töös olen kokku puutunud nii IVA, Blackboardi ning Moodle-i keskkonnaga. Oma töös olen kokku puutunud järgmiste tehnoloogiate ja tarkvaradega:

• Audio töötlemine: Audacity
• Video loomise vahendid: Adobe Premiere, Widows Movie Maker, JayCut
• Ekraanisalvestus: Jing, Camtasia studio, Camstudio
• Pilditöötlus: Adobe Photoshop; GIMP jt. vabavaralised
• Sisupaketid: ExeLearning
• Veebilehed: Weebly, CMSimple
• Testid/ küsitlused: HotPotatoes/ Limesurvey

Oma töös olen toetanud Sisekaitseakadeemia õppejõudusid e-õppematerjalide disainimisel ja väljatöötamisel programmist BeSt. Ülevaade valminud õppesisust.

Olen koostanud ka ennast tutvustava veebilehe Weebly keskkonnas:

www.vaiko.weebly.com

1. nädal. Õpileping

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

• Antud kursuse osas on mul kõrged ootused, vaatamata sellele, et mõningast kogemust multimeedia põhiste õppematerjalide koostamisel. Läbitavad teemad on erakordselt huvipakkuvad. Kursuse maht ei võimalda kindlasti vahendite põhjalikku tutvustust, kuid loodan, et kursus annab häid soovitusi ning loodetavasti leidub ka mõni uus vahend, mida saaksin igapäevaselt rakendada. Konkreetset püüaksin kursuse jooksul keskenduda Adobe tarkvara arendajate toodetele.

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

• Hiljuti soetati Sisekaitseakadeemia veebipõhiste õppematerjalide loomise toetamiseks multmimeediumi põhiste õppematerjalide loomiseks mõeldud tarkvara: Adobe Learning Suit. Lisaks oman eelnevat Adobe tarkvara kogemust (videotöötlus - Premiere, ekraanisalvestus - Captivate), siiski leian, et tarkvara aktiivne kasutamine ja iseseisev uudistamine võimaldab iga kord millegi uue avastamist.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

• Tehnoloogiate ja vahendite katsetamisel püüan kasutada toodete funktsioone, millega ma eelnevalt kokku puutunud ei ole. Loodetavasti leian juba vahendite katsetamisel võimalusi ka nende reaalseks kasutamiseks õppetöös. Ideaalis võiks kõik aine jooksul kasutatud näited olla reaalsete õppematerjalide baasil, millest saaks hilisemalt koostada tervikliku õppematerjali. Ideid on, loodetavasti jõuan ka teostuseni.
• Kindlasti tahaksin kasutada täiesti uusi ja võõraid vahendeid, millega ma eelnevalt töötanud ei ole, see võimaldab saada laiemat pilti. Lisaks saaksin välja tuua erinevate toodete eripärad ning soovitada vastavalt õppevahendi loomise eesmärgile ning disaineri tehnilistele oskustele
• Tore, kui töö käigus täiendaksin "Haridustehnoloogia käsiraamatut"

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks? (inimesed, materjalid, tehnoloogia) Kuidas ma neile ligi pääsen?

• Sisekaitseakadeemiale soetatud multimeedia töötlemist võimaldav mobiilne sülearvuti, multimeediumi põhiste õppematerjalide loomiseks soeetatud tarkvara: Adobe Adobe eLearning Suite 2 sh. Adobe Premiere, Adobe Audition 3 jt.

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi?

• Minu eesmärgid oleksid saavutatud, kui omaksin tehnoloogislistest vahendeitest täpsemat ülevaadet, kui Haridustehnoloogia käsiraamat kirjeldab, selle saavutamiseks on vajalikud kogemused erinevate vahenditega.

Kui õpileping on teie jaoks uus meetod, siis soovitame tutvuda näidetega eelmisel sügisel toimunud kursuselt “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud“.