14. nädal. E-õppe kvaliteet

Õppematerjalide kvaliteet on oluline teema. Eriti veel olukorras, kus Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel toetatakse e-õppe materjalide loomist väga suurtes mahtudes. Kogu projekti BeSt eelarve mahuks on üle 7. miljoni euro.

Toetussummad e-kursuste ja õpiobjektide loomisel on väga motiveerivad. Samas on väga keeruline koostada juhendit, mis ei seaks õppevahendi loomisel liigseid piiranguid.Kõige keerulisem on kvaliteeti mõõta. Üldiselt olen seisukohal, et mida tehniliselt keerukam on õppematerjal, seda väiksemat võib olla selle sisuline maht. Kindlasti tuleks taga optimaalne terviklikkus. Lisan enda hinnangul olulisemad kvaliteedikriteeriumid:

1. Sisu optimaalne kirjaldamine - Õppematerjali loomisel tuleks mahu ja keerukuse osas leida optimaalne lahendus. Lihtsat protsessi ei ole otstarbekas liiga keeruliste lahendustega selgitada. Põlemisprotsessi näitlikustamiseks pole vaja maja maja põletada.
2. Terviklikkus Vs universaalsus - Mahu kavandamisel lähtuda sellest, et õppematerjali saaks kasutada võimalikult suur sihtgrupp, samas tuleks tagada teema terviklikkus. Nt. enesekaitsetreering võiks koosneda universaalsest õppematerjalist, mida saaks kasutada laiem sihtgrupp ning politseieriala ohjeldusmeetmed võiks olla jätk õppematerjal politsei erialale.
3. Autoriandmed - vajadusel saaks asjahuvilised kontakteeruda, mõnda teemat täpsustada või vajadusel täiendada
4. Õppematerjali muudetavus - tagada, et õppematerjal sisaldaks uudeimat infot.
5. Õppematerjali loomise kuupäev - oluline on fikseerida, mis ajast andmed pärinevad
6. Kasutada mitmekülgseid tehnilisi vahendeid, et pakkuda õppeprotsessi vahelduvaid tegevusi
7. Enesekontrollvahendid õppuri teadmiste kontrollimiseks või reflekteerimiseks
8. Korrektsed viited allikatele

Üldiselt kasutan loodud materjalide hindamisel juba eelnevalt loodud kvaliteedi hindamise materjale, mis on põhjalikult struktureeritud ja hästi kirjeldatud. Kõige keerukamaks on kvaliteedi hindamiusel maht.

13. nädal. Allikmaterjalidele viitamine

Viitamisel pole ma kunagi olnud kindel korrektses vormistamises. Usun, et olen viidanud enda tööde arusaadavalt, kuid nõuetega täpsemalt tutvudes, et ole ma päris kindel, et olen teinud korrektse vormistuse.

Enne Mendley tarkvara kasutamist olin skepiline ning ei omanud tarkvara kasutamisel kõrgeid ootusi. Interneti avartustes on tohotult suurel hulgal erinevaid vahendeid, mis kõik reklaamivad end, kui parimat lahendust teatavate protsesside läbiviimisel. Paratamatult ei jõua kõiki loodud vahendeid katsetada, seega tavaliselt esimese asjana loen läbi või vaatama tarkvara arendajate promo materjalid, milles antakse ülevaade tarkvara kasutusvõimalustest. Kui tarkvara tootja lehele sattusin juhuslikult ning promomaterjalid on vähe atraktiivsed, siis üldjuhul liigun edasi, et leida atraktiivsem lahendus. Kui tegemist on soovitatud tarkvaraga mõne kolleegi poolt, siis ei teen sammud ikkagi lõpuni. Esmamulje Mendeleyst oli tagasihoidlik, sest tarkvara üldine trurundus tundus nõrk. Huvitav fakt oli seegi, et tarkvaratootja kodulehe avalehe aadress (http://www.mendeley.com/) tollel korral ei töötanud. Õnneks sain ligi installeerimis faili laadimise lehele. Isegi konto registreerimine kodulehelt ebaõnnestus. Hilisemalt registreerisin konto läbi installeeritud tarkvara.

Tarkvara kasutama asudes muutsin samm-sammult oma arvamust ning lõpptulemusena veendusin tarkvara kasutusmugavuses (ütleks geniaalsuses). Iga asi vajab väikest harjumist.

Tarvara juures tooksin välja suuremate plussidena järgmised omadused:

• Viidatud e-kirjanduse siseste märkmete loomine
• Võimalik struktureerida kõik arvuti dokumendid
• Automaatne kirjanduse tuvastamine, kui see on veebis kättesaadav

Võimalust viitede üksteisega jagamist ma ei katsetanud.

Järgnevalt viited kirjandustele:

• Veebileht: Mäe, V. (Sisekaitseakadeemia). (2011). Sisekaitseakadeemia e-õppe uudised. Retrieved May 18, 2011, from http://skae-ope.blogspot.com/.
• Raamat: Tidd, J. (Sussexi ülikooli teadus-ja tehnoloogiapoliitika uurimisinstituut), Bessant, J. (Cranfrieldi ülikooli juhtimise õppetool), & Pavitt, K. (2006). Virtual seminars. (K. Pia, Ed.) (Third edit., p. 584). Tallinn: Tallinna raamatutrükikoda. Retrieved from www.eas.ee.
• Teadusartikkel: Uno, T. (Sisekaitseakadeemia). (2008). Laste kehaline karistamine ja hälbivus. Haridus Tallinn, 7(8), 8-12.
• Konverentsi väljaanne: Uno, T. (Sisekaitseakadeemia). (2009). Eneseteadustus-uuring kriminoloogilise meetodina. In L. (Sisekaitseakadeemia) Tabur & A. (Sisekaitseakadeemia) Talmar (Eds.), Sisekaitseakadeemia toimetised (p. 157). Tallinn: Sisekaitseakadeemia.

Rühmatöö individuaalne lahendamine

Kahjuks ei saa esitluse päeval osaleda, ega ettekannet koostada. Edastan interkatiivsejuhedi, mis sisaldab audiovisuaalseid näiteid ning simulatsioone, mida tuleb õppevideo vaatamisel sooritada. Jooksvad küsimused, mis esitluse käigus tekivad palun edastada foorumi postituses.

Mis on õpiobjekt?

Õpiobjekt on õppesisuline veebileht, mis võimaldab iseseisvalt läbi interaktiivsete ja põhjalike näitete õppeprotsessi iseseisvalt läbida. Õpiobjekt võib sisaldada automaatse tagasisidega enesekontrolli harjutusi, millega õppur saab tagasisidet teadmiste omandamise osas.

Mis on SÕK?

Koostöös SMITiga loodud veebipõhiste õppematerjalide loomise ja haldamise keskkond.

Keskekkond ise ei sisalda konkreetseid vahendeid, õppejõud saab koostada veebipõhine struktureeritud tekstimaterjal.

Lisavahendeid on võimalik lisada, kuid need eeldavad tehnilisi oskusi

Ava esitlus uues aknas.

õppematerjalid ja autoriõigus

Praktiline osa

• Analüüsida ühte enda tehtud õppematerjal autoriõiguste järgimise seisukohast.

Iseseisvalt olen õppematerjale valmistanud suhteliselt vähe. Peamiselt olen koostanud erinevaid juhendmaterjale keskkondade kasutamseks. Juhendmaterjalide koostamisel olen üldjuhul lähtunud väga täpselt autoriõiguste järgimisest, sest alati, kui vähegi võimalik on püüan kõik kasutatavad materjalide ise luua. Selleks olen kasutanud fototehnikat, videotehnikat ning ekraaniviisoreid. Lisaks on originaalne juhendmaterjali tekstiline materjal.

Õppematerjalidest selgus, et tõlketöö ei ole lubatud, siis selle reegli vastu olen ma küll eksinud. Tuleb meelde ettkanne, milles kasutasin Maslow hierarhia mudelit, mille tõlkisin iseseisvalt eesti keelde. Toon siinkohal mõned juhendmaterjalid, mille koostanud olen. Seekord viitan juhendmaterjaldele pdf formaadis: http://www.sisekaitse.ee/index.php?id=17483

Teoreetilise osa

• Kuidas saan oma õpetamist avatumaks muuta?

Avatuse seisukohalt, olen veendunud, et valdkondi, mis teemal puuduvad õppematerjalid interneti avarustes on vähe. Kui kellegil on teema vastu huvi, siis otsingumootorid annavad küllaltki relevantsed tulemused otsisõnadele. Oma üllatuseks leian erinevate otsisõnade alusel pidevalt enda koostatud juhendmaterjale. Selleks, et suurendada avatust, tuleks antud valdkonna keskkondades aktiivsemalt kaasa rääkida. Tutvustada teemat ernevatel võrgustike üritustel. Osaleda foorumites. Kes otsib see leiab, kuid kes ei tea, see ei otsi.

• Kuidas Tallinna Ülikool saaks õppetööd avatumaks muuta.

Endiselt on suur osa kursustest üles ehitatud kinnistesse keskkondadesse nagu IVA. Kindlasti suunata e-õppe pilk avatud keskkondade suunas. Siinkohal on oluline tähelepanu juhtida kasutatavate keskkkondade lihtsusele ja töökindlusele. Hetkel välja arendatud avatud keskkonnad ei ole veel piisavalt töökindlad ja usaldusväärsed.

Testide loomise vahend Adobe Captivate

Testide loomiseks kasutasin vahendit, mida polnud kursuse näites välja toodud Adobe Captivate, mis lisaks ekraanisalvestamisele võimaldab ka testide koostamist. Olen ka eelnevalt seda katsetanud, kuid nii põhjalikke sammudeni, kui seekord ma pole jõudnud. Nimelt tekkis Sisekaitseakadeemia õppejõul konkreetne vajadus testiks, mis koosneks nt. 30 st küsimusest, kuhu on sisse suvaliselt genereeritud erineva valdkonna küsimused. Seega oleks võimalik määrata küsimuste osatähtsus. Eriti oluline on antud testi kasutamine väljundipõhises õppes, kus peame veenduma, et õppur on saavutanud vajalikud teadmised igast õpiväljundist. Kahjuks tol hetkel ma ei osanud vastust anda.

Heaks näiteks antud testi rakendamisest on Eesti liiklusteooria eksam nt. B kategooria juhilubade taotlemisel:

Kokku on testis 30 küsimust:, mis jaotatud valdkkondadesse: liiklusreeglid (10), liiklusohutus (8), liikluspsühholoogia (4), tehnoseisund (3), muud valdkonnad (5). Süsteem genereerib testi küsimused suvaliselt kõikide küsimuste hulgast. Täpsem eksami korraldus ark.ee

Minu testi näite: haridustehnoloogiliste teadmiste test (Sooviksin seda testi siiski täiendada, loodetavasti ei panda pahaks, kui võtan selle aktiivselt kasutusele). Koostamine ei ole esmakasutajale ilmselt küll lihne, aga see, kes on keskkonnaga varasemalt töötanud on võimalik see kiiresti endale selgeks teha.

Kahjuks on mul keeruline viidata oma testides esitatud küsimustele, sest need on esitatud suvalises järjestuses:

Toon välja erinevad küsimusetüübid ning kirjeldan, kuidas need vastasid IMS QTI küsimusetüüpidele.

• Täida lüngad - Text Entry
• Lühivastus - Text Entry
• Hot spot - hotspot interaction
• Mitmikvalik - multible choice
• Mitmikvalik - multible responce
• Järjesta -orderinteraction

Küsimuste loomisel olen siiani kasutanud peamiselt ExeLearningu võimalusi, kuid üleeilne avastus muudab kindlasti minu kasutaja harjumusi ning hetkel tundub, et eelistan edaspidiselt Adobe Captivate võimalusi.

Küsimustetüüpidest kasutan peamiselt mitmikvallik testi küsimusi. Kindlasti sõltub see vägapalju konkreetsest teemavaldkonnast. Ilmselt ei olegi võimalik ühtselt öelda, millise küsimusetüübi kasutamine on õige, vaid see eelkõige sõltub valdkonnast, teemast jms.

Videotöötlus

Kahjuks jäin ka seekordse nädalaülesandega hiljaks, samas jõudsin vastava ülesandega täiesti juhuslikult tegeleda tööülesannete raames. Ekraanisalvestusega olen eelnevalt aktiivselt kõik katsetused päevavalgele, et kompenseerida hilinenud postitust.

Kõige lihtsamaks ja kiiremaks ekraanisalvestus tarkvaraks hindan vabavaralist tarkvara Jing, mille abil saa luua kiiresti ekraanivideo, salvestada heli ja laadida veebielehele. Antud tarkvara kasutad igapäevaselt veateadete edastamisel Sisekaitseakadeemia Õppeinfosüsteemis esinevate tõrgete kohta. Erinevaid näiteid on hulgaliselt, kuid toon ühe näite. Veateade arendajale ÕISist. ÕISi algseadistamine. Miinuseks tooks välja selle, et peale video salvestamist, ei saa seda lõigata.

Teise vahendina olen kasutanud ka Camtasia Studiot, koostöös Päästekolleži õppejõu T. Kulliga valmis õpiobjekt päästealase tarkvara ALOHA kasutamiseks. Näide õpiobjekt ALOHA.

Vaieldamatu lemmik on Adobe Captivate, mis on minu hinnangul parim vahend kvaliteetisete ekraanisalvestuste ja simulatsioonide loomiseks. Varasemalt kasutasin tarkvara trial-versiooni ning kasutasin töö tegemisel mitmeid tööarvuteid, kuhu tarkvara ajutiselt installeerisin. Vahend tõestas end. Tänaseks on tarkvara Sisekaitseakadeemiale soetatud ning kasutan seda kõikvõimalike tarkvara juhendmaterjalide koostamiseks. Tarkvara parimaks omaduseks on suurpärane töötlemisvõimalus, lisavalik simulatsioonide loomiseks. Nö. näidata õppuritele kirjeldus, mida nad saavad hiljem testkeskkonnas ise järele proovida. Juhendmaterjalide loomisel olen selleks väljatöötanud enda loogika, millest lähtud alati juhendmaterjalide loomisel. Varasemalt koostatud Captivate näited:

• Blackboard kasutajakonto loomine
• Moodle õppematerjalide loomine

Viimase juhendmaterjali Moodle keskkonna kohta koostasin selle nädala jooksul. Nimelt viibisin 12-14 aprillil Suurbritannias, Bramshillis, kus toimus CEPOLi (European Police Colleage) koolitus: "Learning management system Moodle".

Helitöötlus

Selle nädala teema helitöötlus oli põnev, vaatamata sellele, et olen õpitud keskkondasid helitöötluseks ka varem kasutanud, kuid uusi teadmisi ning häid nippe leidsin mitmeid. Põhiliseks märksõnaks on siiski see, et lihtsam on lindistada audio puhtal kujul ilma vigadeta, kuid tore on omada oskusi ja teadmist, et isegi kui lindistus oli ebakvaliteetne, siis on võimalused selle parendamiseks.

Kodtöö ülesanne oli teistsugune kui ootasin, eeldasin et ülesanne on seotud helitöötlusega, kuid töö oli tegelikkusest isegi veel praktilisem. iTunes tarkvaraga olen eelnevalt kokku puutunud paar aastat tagasi, seoses IPod muusikamängijaga. ITunes on vajalik, et andmete edastamiseks arvutist muusikamängjasse. Eelmised oskusid olid siiski primaarsed, piirdudes arvutisolevate muusikafailide transportimisega. Täna iTunes-i katsetades, märkasin mitmeid huvitavaid kanaleid, mida võiks igapäevaselt tööle minnes kuulata. Leidsin erakordselt huvitavaid viiteid keeleõpinguks, lisaks loenguid ja õppevideoid haridustehnoloogia valdkonnast. Nüüd tuleks leida võimalus seostamiseks oma isikliku meediamängijaga (mis ei ole iPod).

PodCast võimalused on mulle huvi pakkunud, kuid prakilise lahenduseni ma siiani jõudnud ei ole. Soetasin endale mobiiltelefoni Sony Ericson, mille üheks lisafunktsiooniks oli ka Podcastide kasutamine. Ipodi kasutajale on podcasti tellimine tehtud erakordselt lihtsaks, oma telefoniga ma koheselt tulemuseni ei leidnud ning funktsioon jäi rakenduseta. Täna võtsin rakenduse jälle endale ette, lisasin podcasti viite vikeraadiost ning saade oli telefonis - suurepärane. Kindlasti hakkan seda võimalust igapäevaslt kasutama, see on tõesti hea võimalus muuta tõhusaks igapäeva rutiintegevused (tööle sõit).

Slideshare keskkonna ülesanne jääb hetkel poolikuks, sest konvertimise protsess on hetkel võtnud liigselt kaua aega (hetkel 37 minutit). Esitan kodutöö esimese osa ning jätkan, kui esitlus on üles laetud.

Fototöötlus Flickris

Ülesanne oli väga põnev ning vahendid praktlised. Hakkan kindlasti antud keskkonda edaspidiselt kasutama. Ebameeldiv on see, et blogi postitusena ei mahu kaart korralikult lehe sisse (tekib kerimisriba).

Metaandmed

Metaandmete kirjeldamine Sisekaitseakadeemia õpiobjektile "Ohejldusmeetmed ja turvataktika".

Valisin näitena õpiobjekti, mille välja töötamisel olen õppejõudu aktiivselt abistanud.

4.2.1 GENERAL.LANGUAGE – LOM 1.3

• eesti

4.2.2 EDUCATIONAL.LEARNING RESOURCE TYPE – LOM 5.2

• Veebileht
• Õppevideod

4.2.3 RIGHTS.COST – LOM 6.1

• Puuduvad

4.2.4 RIGHTS.COPYRIGHT AND OTHER RESTRICTIONS – LOM 6.2

• Puuduvad

4.2.5 RIGHTS.DESCRIPTION – LOM 6.3

• Puuduvad

4.3.1 GENERAL.TITLE – LOM 1.2

• Ohjeldusmeetmed ja relvastus

4.3.2 GENERAL.DESCRIPTION – LOM 1.4

Ojeldusmeetmete ja relvastuse kasutamise õppevideod, mis annavad ülevaate:

• Tunnis läbitud teemade õigetest sooritustest.
• Tunnis läbitud teemade iseseisva harjutamise toetamiseks

4.3.3 GENERAL.KEYWORD – LOM 1.5

• Ohjeldusmeetmed, sunni kasutamine, konvoeerimine, vangla, kinnipidamine

4.3.5 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.ROLE – LOM 2.3.1

• J. Kulbin

4.3.6 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.ENTITY – LOM 2.3.2

• Sisekaitseakadeemia

4.3.7 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.DATE – LOM 2.3.3

• 2010

4.3.9 EDUCATIONAL.INTENDED END USER ROLE – LOM 5.5

• justiitskolledži õppurid, vanglaametnikud, ohjeldusmeetmete instruktorid

4.3.10 EDUCATIONAL.LEARNING CONTEXT – LOM 5.6

• special education

4.3.11 EDUCATIONAL.TYPICAL AGE RANGE – LOM 5.7

• 18+

4.3.17 EDUCATIONAL.TYPICAL LEARNING TIME – LOM 5.9

• 1 h

4.3.18 EDUCATIONAL.DESCRIPTION – LOM 5.10

• Toetada audiovisuaakse abimaterjaliga ohjeldusmeetmete, teenistusrelvade ja jõu kasutamist

Kolmas nädal

Lugesin läbi Pithamber R. Polsani artikkli "use and abuse of reusable learning objects.

Esitan blogis ülevaate artiklist.

1. Õpiobjektide ökonoomia

Esimesed sammud õpiobjektide populariseerimiseks tegi Wayne Hodgin 1994. aastal, kuid selleks, et neid ühtselt mõista ning tagada õpiobjektide sisuline otstarbekus, tuleks kehtestada õpiobjektide sisule teatavad nõuded.

• Juurdepääs: Õpiobjektid tuleks varustada metaandmetega ning säilitada ühtses andmebaasis, kus on tagatud võimalused nende otsinguks.
• Taaskasutatavus: Koostatud õpiobjekti peaks saama kasutada erinevates keskkondades (e-õppe platvormides).
• Sõltumatus: Õpiobjekt peaks olema eraldiseisev, et seda saaks kasutada erinevates kontekstides

1.1. E-õpiobjektide praktika

E-õppe repositooriumid üle maailma sisaldavad endas suure hulga erinevaid vahendeid, mis on kõik erinevalt klassifitseritud.

1.2. E-õpiobjekti mitmetähenduslikkus

Erinevad stanardid ja koolkonnad defineerivad õpiobjekti mõistet erinevalt. Minu isiklik seisukoht õpiobjekti osas oleks järgmine:

Õpiobjekt on avalikkusele lihtsalt kättesaadav mõõduka mahuga õppesisuline interaktiivne meedia, mis toetab õppuri iseseisvat õpet.

2. Korduvalt kasutatavate õpiobjektide kontseptsioon

2.1 Õppimine (vajalik sobiv õppevorm, seotus õppijaga)

2.2 Korduvkasutatavus: õpiobjekt peab olema iseseisev ja erinevates õppekontekstides kasutatav

3. Õpiobjektide loomine

Traditsiooniliselt arendatakse õppesisu välja selle kasutamise vajalikkusest, õigem lähenemine oleks õppesisu loomine toetudes õppetuslikult ja pedagoogiliselt valitud meetoditele. Õppesisu loomise põhieesmärk ei tohiks olla võimalikult interaktiivse õpiobjekti loomine, mis oleks "tulede ja viledega", vaid keskenduda tuleks pedagoogilistele vajadustele. Leida kõige efektiivsemad meetodid õppesisu edastamiseks ja õpitu reflekteerimiseks.

3.1 Granuaalsus - Mitte liiga laialivalguv, keskendudes õppesisu

ühele ideele või ühepeateemaga seotud alamteemadesse

3.2 Kompositsioon: Õpiobjekt võib sisaldada mitmekülgseid vahendeid, kuid et tagada erinevate õpioskuste, õpistiiliga õppurite arusaamine, peaks õppesisu edastamisel kasutama mitmete vahendite kombinatsiooni.

4. Õpiobjektide arendamine

4.1 Kahetasandine konseptsioon, mis väikese sisulised eraldiseisvad õpiobjektid peaks ideaalis moodustama terviktasandi.

4.2 Koostööline arendamine

5. E-õppe standartid ja arendamise sptsifikatsioonid, millele peaks tuginema arendajate poolt loodud sisu.

6. Õpiobjektid ja raamatud

Traditsioonilisel raamatul on e-raamatu ees teatavaid eeliseid, mille omadusi on e-raamatule raske omistada. teksti struktureerimine, parem haaratavus, tunnetavus (lehe pööramisel) jms. Õpiobjektidel ja e-raamatutel on samas eelised, kuid mille rakendamine eeldab tarbijate kohanemist ning oskust selle kasutamiseks. Oluline on tagaada õppija oskus suuremahulist resurssi hoomata ja

otstarbekalt kasutada.

CourseLab VS. ExeLearning

Õpiobjekti loomiseks otsustasin kasutada CourseLab keskkonda. Olen sellega varasemalt väga põgusalt tutvunud, kuid reaalselt vahendeid katsetanud ei ole. ExeLearning oli juba varasemalt tuttav, seetõttu saaks kirjeldada kasutusmugavust ja funktsionaalsust võrreldes ExeLearning keskkonnaga.

Mõlemal keskkonnal on omad tugevused ja omad tõrkused. Alustajale soovitaks siiski ExeLearningut, kuid juba edasijõudnumale julgeks soovitadada CourseLabi, siiski sõltub kõik kasutaja vajadustest.

Rühmatöö individuaalne lahendamine

Õpiobjekti sisu loomise esitluses esines rühmatöö. Kahjuks ei ole rühmatöös osalenud, seetõttu avaldan oma seisukoha blogis.

Millistele nõuetele peaks vastama preagusel ajal loodav digitaalne õppematerjal, et seda saaks ka 7 aasta pärast kasutada?

• Lihtne muudetavus: Tehniliselt peaks õpiobjekti muutmine olema võimalikult lihtne ja kiire. Sellistele omadustele vastavad kõige paremini (minu hinnangul) veebipõhiselt hallatavad õpiobjektid, näiteks CMSimple, kus õpiobjekti sisu muutmiseks pääseb autor materjali sisusse läbi interneti ning autori tuvastus paroolidega. Keerukam on uuendada nt. ExeLearningus loodud õppematerjale. Eriti olukorras, kui autoril puudub võimalus loodud sisu võrku kopeerimiseks.
• Õpiobjekti sisus peaks olema ära toodud informatsioon sisu viimase uuendamise kohta õpiobjektis. Ideaalis võiks isegi näha olla, see kus viimased muudatused tehti. Selle alusel saaks õppur jt. hinnata õppematerjali asjakohasust. Seaduste muutumisel muutub õppematerjali sisu kasutamatuks.

Ilmselt need ongi kõige olulisemad omadused. Peamine, et autor hoiaks oma õppematerjali sisu värske ning ei kustutaks projektifaile, ega unustaks sisu haldamiseks kasutatavaid paroole.

1. nädal. Enesetutvustus: Vaiko Mäe

Minu nimi on Vaiko ja ma töötan haridustehnoloogina Sisekaitseakadeemias. Antud valdkonnas olen töötanud alates 2008. aasta suvest. Oma töös olen kokku puutunud nii IVA, Blackboardi ning Moodle-i keskkonnaga. Oma töös olen kokku puutunud järgmiste tehnoloogiate ja tarkvaradega:

• Audio töötlemine: Audacity
• Video loomise vahendid: Adobe Premiere, Widows Movie Maker, JayCut
• Ekraanisalvestus: Jing, Camtasia studio, Camstudio
• Pilditöötlus: Adobe Photoshop; GIMP jt. vabavaralised
• Sisupaketid: ExeLearning
• Veebilehed: Weebly, CMSimple
• Testid/ küsitlused: HotPotatoes/ Limesurvey

Oma töös olen toetanud Sisekaitseakadeemia õppejõudusid e-õppematerjalide disainimisel ja väljatöötamisel programmist BeSt. Ülevaade valminud õppesisust.

Olen koostanud ka ennast tutvustava veebilehe Weebly keskkonnas:

www.vaiko.weebly.com

1. nädal. Õpileping

Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

• Antud kursuse osas on mul kõrged ootused, vaatamata sellele, et mõningast kogemust multimeedia põhiste õppematerjalide koostamisel. Läbitavad teemad on erakordselt huvipakkuvad. Kursuse maht ei võimalda kindlasti vahendite põhjalikku tutvustust, kuid loodan, et kursus annab häid soovitusi ning loodetavasti leidub ka mõni uus vahend, mida saaksin igapäevaselt rakendada. Konkreetset püüaksin kursuse jooksul keskenduda Adobe tarkvara arendajate toodetele.

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

• Hiljuti soetati Sisekaitseakadeemia veebipõhiste õppematerjalide loomise toetamiseks multmimeediumi põhiste õppematerjalide loomiseks mõeldud tarkvara: Adobe Learning Suit. Lisaks oman eelnevat Adobe tarkvara kogemust (videotöötlus - Premiere, ekraanisalvestus - Captivate), siiski leian, et tarkvara aktiivne kasutamine ja iseseisev uudistamine võimaldab iga kord millegi uue avastamist.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

• Tehnoloogiate ja vahendite katsetamisel püüan kasutada toodete funktsioone, millega ma eelnevalt kokku puutunud ei ole. Loodetavasti leian juba vahendite katsetamisel võimalusi ka nende reaalseks kasutamiseks õppetöös. Ideaalis võiks kõik aine jooksul kasutatud näited olla reaalsete õppematerjalide baasil, millest saaks hilisemalt koostada tervikliku õppematerjali. Ideid on, loodetavasti jõuan ka teostuseni.
• Kindlasti tahaksin kasutada täiesti uusi ja võõraid vahendeid, millega ma eelnevalt töötanud ei ole, see võimaldab saada laiemat pilti. Lisaks saaksin välja tuua erinevate toodete eripärad ning soovitada vastavalt õppevahendi loomise eesmärgile ning disaineri tehnilistele oskustele
• Tore, kui töö käigus täiendaksin "Haridustehnoloogia käsiraamatut"

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks? (inimesed, materjalid, tehnoloogia) Kuidas ma neile ligi pääsen?

• Sisekaitseakadeemiale soetatud multimeedia töötlemist võimaldav mobiilne sülearvuti, multimeediumi põhiste õppematerjalide loomiseks soeetatud tarkvara: Adobe Adobe eLearning Suite 2 sh. Adobe Premiere, Adobe Audition 3 jt.

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi?

• Minu eesmärgid oleksid saavutatud, kui omaksin tehnoloogislistest vahendeitest täpsemat ülevaadet, kui Haridustehnoloogia käsiraamat kirjeldab, selle saavutamiseks on vajalikud kogemused erinevate vahenditega.

Kui õpileping on teie jaoks uus meetod, siis soovitame tutvuda näidetega eelmisel sügisel toimunud kursuselt “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud“.