Kolmas nädal

Lugesin läbi Pithamber R. Polsani artikkli "use and abuse of reusable learning objects.

Esitan blogis ülevaate artiklist.

1. Õpiobjektide ökonoomia

Esimesed sammud õpiobjektide populariseerimiseks tegi Wayne Hodgin 1994. aastal, kuid selleks, et neid ühtselt mõista ning tagada õpiobjektide sisuline otstarbekus, tuleks kehtestada õpiobjektide sisule teatavad nõuded.

• Juurdepääs: Õpiobjektid tuleks varustada metaandmetega ning säilitada ühtses andmebaasis, kus on tagatud võimalused nende otsinguks.
• Taaskasutatavus: Koostatud õpiobjekti peaks saama kasutada erinevates keskkondades (e-õppe platvormides).
• Sõltumatus: Õpiobjekt peaks olema eraldiseisev, et seda saaks kasutada erinevates kontekstides

1.1. E-õpiobjektide praktika

E-õppe repositooriumid üle maailma sisaldavad endas suure hulga erinevaid vahendeid, mis on kõik erinevalt klassifitseritud.

1.2. E-õpiobjekti mitmetähenduslikkus

Erinevad stanardid ja koolkonnad defineerivad õpiobjekti mõistet erinevalt. Minu isiklik seisukoht õpiobjekti osas oleks järgmine:

Õpiobjekt on avalikkusele lihtsalt kättesaadav mõõduka mahuga õppesisuline interaktiivne meedia, mis toetab õppuri iseseisvat õpet.

2. Korduvalt kasutatavate õpiobjektide kontseptsioon

2.1 Õppimine (vajalik sobiv õppevorm, seotus õppijaga)

2.2 Korduvkasutatavus: õpiobjekt peab olema iseseisev ja erinevates õppekontekstides kasutatav

3. Õpiobjektide loomine

Traditsiooniliselt arendatakse õppesisu välja selle kasutamise vajalikkusest, õigem lähenemine oleks õppesisu loomine toetudes õppetuslikult ja pedagoogiliselt valitud meetoditele. Õppesisu loomise põhieesmärk ei tohiks olla võimalikult interaktiivse õpiobjekti loomine, mis oleks "tulede ja viledega", vaid keskenduda tuleks pedagoogilistele vajadustele. Leida kõige efektiivsemad meetodid õppesisu edastamiseks ja õpitu reflekteerimiseks.

3.1 Granuaalsus - Mitte liiga laialivalguv, keskendudes õppesisu

ühele ideele või ühepeateemaga seotud alamteemadesse

3.2 Kompositsioon: Õpiobjekt võib sisaldada mitmekülgseid vahendeid, kuid et tagada erinevate õpioskuste, õpistiiliga õppurite arusaamine, peaks õppesisu edastamisel kasutama mitmete vahendite kombinatsiooni.

4. Õpiobjektide arendamine

4.1 Kahetasandine konseptsioon, mis väikese sisulised eraldiseisvad õpiobjektid peaks ideaalis moodustama terviktasandi.

4.2 Koostööline arendamine

5. E-õppe standartid ja arendamise sptsifikatsioonid, millele peaks tuginema arendajate poolt loodud sisu.

6. Õpiobjektid ja raamatud

Traditsioonilisel raamatul on e-raamatu ees teatavaid eeliseid, mille omadusi on e-raamatule raske omistada. teksti struktureerimine, parem haaratavus, tunnetavus (lehe pööramisel) jms. Õpiobjektidel ja e-raamatutel on samas eelised, kuid mille rakendamine eeldab tarbijate kohanemist ning oskust selle kasutamiseks. Oluline on tagaada õppija oskus suuremahulist resurssi hoomata ja

otstarbekalt kasutada.

CourseLab VS. ExeLearning

Õpiobjekti loomiseks otsustasin kasutada CourseLab keskkonda. Olen sellega varasemalt väga põgusalt tutvunud, kuid reaalselt vahendeid katsetanud ei ole. ExeLearning oli juba varasemalt tuttav, seetõttu saaks kirjeldada kasutusmugavust ja funktsionaalsust võrreldes ExeLearning keskkonnaga.

Mõlemal keskkonnal on omad tugevused ja omad tõrkused. Alustajale soovitaks siiski ExeLearningut, kuid juba edasijõudnumale julgeks soovitadada CourseLabi, siiski sõltub kõik kasutaja vajadustest.