Toetussummad e-kursuste ja õpiobjektide loomisel on väga motiveerivad. Samas on väga keeruline koostada juhendit, mis ei seaks õppevahendi loomisel liigseid piiranguid.Kõige keerulisem on kvaliteeti mõõta. Üldiselt olen seisukohal, et mida tehniliselt keerukam on õppematerjal, seda väiksemat võib olla selle sisuline maht. Kindlasti tuleks taga optimaalne terviklikkus. Lisan enda hinnangul olulisemad kvaliteedikriteeriumid:
- Sisu optimaalne kirjaldamine - Õppematerjali loomisel tuleks mahu ja keerukuse osas leida optimaalne lahendus. Lihtsat protsessi ei ole otstarbekas liiga keeruliste lahendustega selgitada. Põlemisprotsessi näitlikustamiseks pole vaja maja maja põletada.
- Terviklikkus Vs universaalsus - Mahu kavandamisel lähtuda sellest, et õppematerjali saaks kasutada võimalikult suur sihtgrupp, samas tuleks tagada teema terviklikkus. Nt. enesekaitsetreering võiks koosneda universaalsest õppematerjalist, mida saaks kasutada laiem sihtgrupp ning politseieriala ohjeldusmeetmed võiks olla jätk õppematerjal politsei erialale.
- Autoriandmed - vajadusel saaks asjahuvilised kontakteeruda, mõnda teemat täpsustada või vajadusel täiendada
- Õppematerjali muudetavus - tagada, et õppematerjal sisaldaks uudeimat infot.
- Õppematerjali loomise kuupäev - oluline on fikseerida, mis ajast andmed pärinevad
- Kasutada mitmekülgseid tehnilisi vahendeid, et pakkuda õppeprotsessi vahelduvaid tegevusi
- Enesekontrollvahendid õppuri teadmiste kontrollimiseks või reflekteerimiseks
- Korrektsed viited allikatele
Üldiselt kasutan loodud materjalide hindamisel juba eelnevalt loodud kvaliteedi hindamise materjale, mis on põhjalikult struktureeritud ja hästi kirjeldatud. Kõige keerukamaks on kvaliteedi hindamiusel maht.
No comments:
Post a Comment